Eestis on ilmunud hulk väärt trükiseid, mida võiks liigitada loodushariduslikuks teatmekirjanduseks. Neid ilmub ka praegu, kuid paraku Eesti looduse kohta põhjalikke ja tõsiseltvõetavaid aina vähem. Aeg, mil tegutses Teaduste Akadeemia zooloogia ja botaanika instituut (1947-2004, ent lõpust peaks lahutama järjepidevat tegevust peatava ja/või lõhkuva ülemineku- ja reformimiste aja) paralleelselt Eesti looduseuurijate seltsiga, on justkui me sedalaadi kirjanduse kuldaeg.
Raamatukogu, kus on nii vanu kui ka uuemaid raamatuid, aitab me tasakaaluaia elustikust ja kooslustest paremini aru saada.


1. 1956. Vambola Maavara. Noore emtomoloogi käsiraamat. Umbes kolmandik raamatust keskendub putukakogu koostamisele, kuid kõik muu on väga hea ülevaade süsteemist ja liikidest ka nende jaoks, kes piirduvad putukate pildistamisega.
2. 1959. Entomoloogiline kogumik I. Viisteist ettekannet Eesti putukatest. Paneb unistama, et tänapäevalgi entomoloogid selliseid kogumikke avaldaks, kust saaks lugeda, mida parasjagu uuritakse, mida on avastatud jne.
3. 1973. Ermer Merivee, Hans Remm. Mardikate määraja. Asendamatu abi mardikaliste määramisel ka praegusel ajal.
4. 1971. Jaan Viidalepp. Liblikate määraja. Liblikate kohta on tänapäeval vast teiste putukarühmadega võrreldes kõige rohkem ka värskemaid materjale, aga Viidalepa määrajast on hea määranguid n-ö üle kontrollida ja alalõpmata leiab siit ka lisateavet.


Teaduste Akadeemia Eesti looduseuurijate seltsi sari Abiks loodusvaatlejale on väärt lugemine - paljude liigirühmade puhul on selle sarja raamatud praegu ainukesed allikad, kust üldse midagi nende liikide bioloogia kohta teada saab. Sarjas on läbi aastakümnete  ilmunud kokku sadakond raamatut! Miks ei võiks samasuguse laia haardega jätkuda...?

5. 1968. Leida Leivategija. Entomofenoloogilised vaatlused. Siit saab lugeda putukate ja taimede vahelistest seostest jm.
6. 1986. Hans Remm. Eesti sääriksääsklased (Diptera, Tipulidae).
7. 1970. Eevi Remm. Eesti ühepäevikuliste (Ephemeroptera) määraja.
8. 1983. Kalle Remm. Eesti ühisherilased (Hymenoptera, Vespidae).


9. 1963. Zinaida Albrecht. Eesti sihktiivalised. Ainuke raamat, kust saab põhjaliku ülevaate Eesti ritsikatest, tirtsudest, sirtsudest, nende liikide bioloogiast.
10. 1971. Juhan Vilbaste. Eesti tirdid I. Ainuke raamat, kust saab põhjaliku ülevaate Eesti tirtidest. (Saime kingituseks - aitäh kinkijale!)

Järgmised kaks raamatut näitavad „kuldaja” raamatute üht iseloomulikku joont – ka siis, kui trükise eesmärk on justkui hoopis muu, leiab neist põhjaliku teabe ka liikide endi kohta.
11. 1955. Asta Vilbaste. Juhend puukide kogumiseks.
12. 1968. Sipelgate kasutamine metsakaitses, koostajad Vambola Maavara ja A. Merihein.


13. 1968. Harald Haberman. Eesti jooksiklased (Coleoptera, Carabidae). Ainuke raamat, kust saab põhjaliku ülevaate Eesti jooksiklastest.
14. 1958. Salme Rubel. Eesti NSV naksurlased.
15. 1953. Hans Remm. Eesti NSV parmlased (Tabanidae). Juhend vaatlusteks, kogumiseks ja määramiseks.
16. 1992. Ökoloogialeksikon, koostaja Viktor Masing. Üks neist raamatutest, mis tahaks täiendustega kordustrükki.


17. 1984. Loomade elu, 3. Selgrootud. Päris palju tarkust. Mõistagi pole sellises koguteoses võimalik liigiti väga põhjalikuks minna. Natuke hakkab silma, et kui koostajal on olnud vaja teha valikuid, on valitud põhjalikumaks käsitluseks need liigid, kelle inimesed on liigitanud n-ö kahjulike hulka.
18. 2005. Michael Chinery. Euroopa putukad. Väärtus on see, et tõlkijad Tiit Teder ja Toomas Tammaru on lisanud Eesti olustikku (kas liiki Eestis leidub jms).
19. 2003. Mati Martin. Kutsumata külalised. Kui tõrjepoolele mitte keskenduda, leiab asjatundlikult kirjutatud teavet nende kohta, kes tuppa tulla võivad.
20. 1964. Das Käferbuch. Tšehhide mardikaraamat, mis saksa keelde tõlgitud. Väga ilusate joonistatud mardikatega (pildid on nagu maalid) ja on kulunud ära ka mardikate määramisel.


21. 1987. Asta Vilbaste. Eesti ämblikud. Süsteem, nimestikud, levikukaardid. Just need viimased on eriti huvitavad, hoolimata sellest, et aeg on edasi läinud.
22. 2016. Heiko Bellmann. Spinnenführer. Euroopa ämblike kohta, paljud liigid olemas ka meil. Head määramisjuhised.
23. 2018. Heiko Bellmann. Insektenführer. Euroopa putukate kohta, paljud liigid olemas ka meil. Väärtus on see, et paljudel on juures vastsete ja nukkude pildid.
24. 2010 (kordustrükk). Ken Preston-Mafham, Nigel Marven&Rob Harvey. Bugs, Beetles, Spiders, Snakes. USAs välja antud raamat. Alguses (kui eraldi määrajat polnud) oli koht, kus peamiselt ämblikes näpuga järge ajada. (Meile kingitud – aitäh!)


25. 1931. Kevad. Õpetajate ühenduse eestvõttel ja M. Nurmiku toimetusel välja antud, loodust ja looduse märke käsitlev trükis, mis mõeldud koolis kasutamiseks. Huvitav.
26. 1937. Johannes Käis. Sügisesest loodusest. Taas koolidele mõeldud trükis, paljude joonistega ja põhjalik.
27. 1973. S.P. Pokrovski. Loodus ja aastaajad. Raamat on kirjutatud 1958, tõlkis Johannes Piiper, kes olevat just selle raamatu valinud, kuna seni polnud eesti keeles laia haardega fenoloogilist käsiraamatut. Autori teksti lõpus olevale kirjanduse loetelule on lisatud eestikeelsete (kitsamate valdkondade) vaatlusjuhendite nimekiri.
28. 1985. Vadim Želnin. Läbi aastaaegade. Tark raamat, toimetanud on Jaan Eilart.


Need kolm raamatut on kõik kingitusena saadud. Aitäh!!
29. 1952. Harald Haberman. Eesti NSV röövmardikalised (Adephaga) 1. Väga hea kirjeldus, määramisõpetus ja tabelid.
30. 1961. Kalju Elberg. Eesti sünantroopsete kärbeste määraja. Kärbsed, kes on seotud inimestega. Arvestades, kui napp (olematu) on eestikeelne kirjandus kärbeste kohta, võiks öelda nii, et kui selle raamatu seltskond selgemaks saab, oleks suur samm astutud.
31. 1987. Pflanzen und Tiere. Ein Naturführer. Päris vahva taime- ja loomamääraja. Hästi kompaktne ja ülevaatlik. Loomade poolel kõik imetajatest tigude ja tuhatjalgseteni, kaasa arvatud nt röövlindude lennupildid jms. Täidab muu hulgas nii mõndagi lünka, mis raamatukogust seni puudu.


32. 1998. Metsanduslikud uurimused XXIX. Siin on mitu põnevat artiklit metsaga seotud putukatest.
33. 1960. Meie loomastiku looduskaitsest. Mitme autori artiklid. Jaan Viidalepalt liblikatest, Vambola Maavaralt kuklastest jms.
34. 1965. Leili Järva. Eesti NSV puguseened (Gasteromycetes).
35. 1973. M. Karmin. A. Ennvere. Umbrohutõusmete määraja. Väga kasulik raamat, et ära tunda, mis kasvama hakkab.
Taimeraamatuid jm tuleb siia pikapeale juurde.