Pildid 2019. aastast.
Pildid 2018. aasta suve lõpust

2017.aastal osalesime üle-eestilises aktsioonis Eesti 100 teraviljapeenart.
2017. aasta suvel osalesime üle-eestilises ettevõtmises, kus agronoom Heino Laiapea algatusel ja koostöös Jõgeva sordiaretajatega rajati 100 paika Eestis väikesed ruutmeetrised peenrad teraviljadest ja kaunviljadest, mis Eesti sordid.
  Meil oli selleks selline põllulapp, kus peenraid polnud 8 (Jõgevalt sai iga osaleja 8 vilja seemneid), vaid 9. Üheksandale näidispeenrale panime kasvama lina. Esialgne ajend: linaseemned maitsevad lindudele (talviseks toiduks), ka siis, kui lina on koos kupardega.
  Külv hilines esiteks kehvade ilmaolude tõttu ja siis veidi veel 1 äparduse tõttu.
  Külvasime alles 18. mail. Külvid olid põhu all nagu 2017 katseliselt mitu muudki kultuuri. Külv oli mõistagi tehtud Eesti riigi auks, kuid peale selle veel Marguse isa Eino Mikomäe auks.
  Sel viimasel on veel selline seos, et just koos Einoga, kes oli agronoom, tegime Raelas esimesed põhupõllunduse katsed kartuliga.
  Siinkohal väike ülevaade Eesti 100 kultuuridest.
  Teraviljapeenarde analoogne rajamine üle Eesti jätkub 2018. aastal, kuid ses juba uued osalejad. Võimalik, et edaspidi katsetame midagi veel ka neist sortidest, kuid suuremal pinnal jääme põhilise oma teravilja jaanirukki juurde.
SORDID
(Info aretajate kohta on pärit Eesti taimekasvatuse instituudi kodulehelt.)

Oder Maali  Aretaja: Ülle Tamm, Hans Küüts, Ivi Küüts, Pille Sooväli; Keskvalmiv, sordileht: 2011; Saagikas, väga hea seisukindlus. Meie (kogemusteta) põhukatses oli tal raskusi päevavalgele jõudmisega. Mis tuli, kasvas suhteliselt hästi.

Oder Anni Aretaja: Ivi Küüts, Hans Küüts, Ülle Tamm, Jaan Sarv, Endel Tikk; Hilisepoolne, sordileht: 1993; Suure saagipotentsiaaliga ja läbi aastate stabiilse terasaagiga. Seisukindlus on väga hea. Meie põhukatse põhjal võiks öelda: kõige vähem kannatab põhku. Anni nägi vaeva enda põhu alt välja pressimisega. Põllulapi ühes servas, kus tärkamine ebaühtlasem, tuli nõrgenenud taimede peale viljakukk. Taimel toituvaid vastseid oli õnneks suhteliselt vähe. Põhk meeldib väga vähemalt ühele viljakuke looduslikule vaenlasele, kes sööb ta mune (vt pilte).

Kaer Kalle Aretaja: Ilmar Tamm, Pille Sooväli; Keskvalmiv, sordileht: 2012; Tavaviljeluses hea, maheviljeluses väga hea terasaak. Meie kogemus: väga tubli kasvaja ka põhu alt. Tärkas esimesena, kasvas väga ühtlaselt, jõudsalt ja hästi.

MEIE LEMMIK!

Suvinisu Voore Aretaja: Anne Ingver (70%), Reine Koppel (20%) ja Merlin Haljak (10%); Keskvalmiv, sordileht: 2015; Saagikas, aastati hea saagi stabiilsusega. Meie kogemus: põhu all tärkas natuke ebaühtlaselt, aga kasvas hästi.

Suvinisu Hiie Aretaja: Anne Ingver (70%), Reine Koppel (20%) ja Merlin Haljak (10%); Keskvalmiv, sordileht: 2016; Saagikas. Meie kogemus: Põhu all tärkas natuke ebaühtlaselt, aga mis juba väljas, kasvas hästi.

Põldhernes Kirke Aretaja: Saima Kalev, Harri Hindoalla; Hiline, sordileht: 1996; Sobib kasvatamiseks koos suviteraviljadega, haljasväetiseks, jahvatamiseks jõusöödasegudesse. Meie kogemus: põhu alt tuli suhteliselt hästi välja. Kasv oli Mehisega võrreldes veidi jõulisem.

Põldhernes Mehis Aretaja: Harri Hindoalla; Hiline, sordileht: 1981; Väga hea maitsega söögihernes supiks. Sobib haljassöödaks ja haljasväetiseks, jahvatamiseks jõusöödasegudesse. Meie kogemus: põhu alt tuli suhteliselt hästi välja. Kasv oli Kirkega võrreldes veidi tagasihoidlikum.

Põlduba Jõgeva Aretaja: Julius Aamisepp; Hilisepoolne, sordileht: 1956; Seisukindlus hea ja varisemiskindlus üle keskmise, on sobiv teraks kasvatamiseks, nii söögiks kui söödaks.Meie kogemus: põhu alt surus end suhteliselt hästi välja, kuid (tunde järgi) tuleks ütelda, et see väga hästi talle ei meeldinud. Pärast jaanipäeva hakkas õitsema.


2015. aasta pilte põllul: kultuuride jaotus, põllu keskväljak.