Et muuta maailm paremaks!
OÜ KOLLASED TASKUD
Asutatud Raela külas
Tekstid. Fotod. Kultuurikohtumised.

Kõik pildid on tehtud meie aias ja põllul.

Kõige lõpust leiab ka VIHMAUSSIDE MÄÄRAJA.

N-Ö SUURED LOOMAD

Halljänes. Pidevalt liikumas, paaril aastal on meie aias varjus käinud ka ta järglasi.

Kährikkoer. Kas elab või vahel peatub me põllu ja maantee vahelises puisturibas.

Metssiga. Pole püsielanik, kuid on käinud üle me põllu.

Rebane. Käib meie põllul hiiri püüdmas.

Metskits. On meilt läbi käimas aegajalt. Talvel näeb nende liikumist põllul. Sokku on läheduses näha keset suve, kui kitsedel jooksuaeg.

Mügri. Mügridele meeldib meie maapirn.

Mäger? Ühel talvel huvitus mullas olevatest maapirnimugulatest keegi, kes kaevas neid välja pealtpoolt. Kindlalt pole teda tuvastatud, kuid pärast konsulteerimist Tiit Randveeruga saab oletada, et see tegutseja võis olla mäger.

Metsnugis. Käib pesitsusajal hiilimas linde.

Arusisalik. Põllul kui ka aias püsielanik, kellele me paepealne kivine maa sobib hästi.

Rohukonn. Liikumas tihedamas taimestikus, aia niiskemates osades.

Kärnkonn. Hekialused, kaevu ja keldriaseme lähedal.

Orav. Järglaste ilmale toomise ajaks kaovad, kuid muul ajal, eriti talvel, tihti meil liikumas.

Hiired. Olemas on mitut liiki hiiri, kõik pole veel määratud.

Karihiirlased. Hiirte sarnased putuktoidulised. Määratute seas on mets-karihiir.

Rästik. Olemas arvatavalt alates 2017. aasta suvest. Nende põhilised elupaigad jäävad meist üle maantee rohumaadele. Arvatavasti huvitavad rästikut maapirnis olevad mügrid ja nende urud. Ei kohta igal aastal.

LINNUD

Olemas on kõik n-ö tavalised linnuliigid. Kui öelda selle järgi, nagu liigid lähevad kirja ornitoloogiaühingu korraldatud aialinnupäevikusse (arvestuses kõik nähtud ja kuuldud linnuliigid), on meil liikumas linde vähemalt ligi 50 liigist. Talvel tekitab väikest koondumist see, et anname neile lisatoitu.

Osa lindudest ka pesitseb meie aias või põlluservas, teine osa on selliseid, kes pesitsevad lähikonnas ja käivad meil vaid toitumas, 2018 põuasuvel tuldi näiteks ka kaevu juurde vett jooma.

Esimesel pildil näeb nurmkana, nemad pesitsesid mitu aastat otse meie kiviaia taga. Alates 2017. aastast kadusid, 2019 tulid tagasi – pesitsevad naabruses ja vahel on näha ka põllul toitumas, 2020/21 talvel elas vahepeal terve parv meie õue peal. Jne. Valge-toonekurg, kes järgmisel ja ülejärgmisel pildil, pesitseb naabertalu õuel. Väike-kirjurähnid, kes elavad samuti mujal, satuvad meile tavaliselt suve teisel poolel.

Huvitavamatest seikadest vast veel see, et 2018. aasta suvel toitus ühel perioodil oma poegadega meie põllul üle maantee pesitsenud rukkirääk.

PUTUKAD JA TEISED N-Ö VÄIKESED ELUKAD

See pildivalik tasapisi täieneb.

Näiteid õietolmu värvist:

Putukad (Eestis teada üle 11 000 liigi; tegelikuks liikide arvuks oletatakse 20 000 või rohkem):

- sealhulgas kärbselised (Eestis kohatud 1800–1900 liiki, arvatakse, et neid on palju rohkem)

- sealhulgas mesilased (Eestis Villu Soone andmeil 280 liiki, suur osa neist erakmesilased). Mesilaste hulgas on ka kimalased (päriskimalasi 21 ja kägukimalasi 7 liiki).

- sealhulgas herilased (Eestis ühisherilasi 9–12 liiki ja erakherilasi umbes 300 liiki)

- sealhulgas lutikalised (Eestis vähemalt 467 liiki, neist paljud vee-elulised)

- sealhulgas lepatriinulased (Eestis üle 50 liigi, 2022. aasta andmeil oli kohatud 57 liiki):

- sealhulgas jooksiklased (Eestis ligi 290 liiki):

- sealhulgas liblikad (Eestis umbes 2400 liiki):

- sealhulgas sihktiivalised (Eestis vähemalt 39 liiki; mõnedel andmetel kokku 43; neist ritsikaid 13, sirtse 3 ja tirtse 25 liiki; peale nende on sihktiivalised ka kilklased ja kaerasorilased). Liike paraku ka lisandub. Näiteks sirpritsikas, kes jõudis meie aeda 2022, saabus Eestisse (esialgu Lõuna-Eestisse) alles aastal 2014 :