Et muuta maailm paremaks!
OÜ KOLLASED TASKUD
Asutatud Raela külas
Tekstid. Fotod. Kultuurikohtumised.
Keelepäeva ettekanne: Vältigem kantseliiti! 13. märts 2016
Täna tähistati Raplas emakeelepäeva.
Meie keeletoimetustegevusest lähtuva ettekande, mille täpne pealkiri oli "Vältigem nakkust!", kandis Rapla keelepäeval ette Margus. Siin kogu tekst:
Vältigem nakkust! OÜ Kollased taskud
Salakaval nakkushaigus kantseliit
ETTE KANTUD RAPLAS KEELEPÄEVA PUHUL 13. MÄRTSIL 2016
•Räägin teile kantseliidihaigusest, mille vastu kutsume üles võitlema.
Kantseliiti on nimetatud ka bürokraatiaslängiks. See on kuiv, paberlik, tühisõnadest ja standardiks muutunud väljenditest tulvil igav keel, mis tormiliselt on vallutamas Eesti inimeste sõnakasutust.
Ametlikes tekstides kasutatavat kantseliiti leiab tänapäeval igalt poolt, nii ajalehtedest, sõnavõttudest kui ka igapäevasuhtlusest.
•Kantseliidi vohamist saaks nimetada nii-öelda keelehaiguseks, aga ta on märksa kangem haigus kui näiteks võõrsõnade või ingliskeelsete väljendite liigkasutus, kuna on seotud otseselt meie vabaduse määraga.
•Kantseliit on bürokraatide keel. Bürokraatia on aga vahend, süsteem, mille abil toimib riik. Bürokraatia on hea vaid teatud määrani. Tal on omadus paljuneda ja võimalusel hakata vohama, mis tähendab võimu ja kontrolli haaramist enda kätte. See tähendab tahtmist üles ehitada süsteeme, kus toimub ühetaoline, ennustatav ja kontrollitav tegevus - uued ametiasutused, uued eeskirjad-juhendid, uued direktiivid, mis üritavad reguleerida inimeste elu üha põhjalikumalt.
Vohav bürokraatia ei ole enam riigi pidamise abivahend, vaid süsteem, mille eesmärk ongi tugevdada oma võimu ja kahandada inimeste vabadust.
•Poliitikateadlane John Stuart Mill on öelnud: „Bürokraatial on alati kalduvus üle kasvada pedantokraatiaks, mis lõpuks lämmatab vabaduse.”
Ameerika sotsioloog Robert K. Merton ütleb: „Üleregulatsiooni üks tulemusi on sisseõpetatud saamatus. Bürokraadid on selles olukorras uhked oma kätetöö üle ja püüavad kaitsta seda igasuguste muutuste eest.” Näiteks: bürokraadid on uhked, et igal küünlal, mida Euroopa Liidus müüakse, on peal silt, kus õpetatud, kuidas küünlaga ringi käia, ja siltide olemasolu üle käib range kontroll.
Nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopa Liidus on bürokraatia muutunud domineerivaks valitsuskultuuriks, mis on hakanud selgelt maha suruma kodanike kasvavat omavalitsemissoovi. Riigiteadlased ütlevad, et eurotsoonis saavutas bürokraatia absoluutse võimu 2012. aastal, mil loodi Euroopa Stabiilsusmehhanism. See on ametnike organisatsioon, mis asub väljaspool tavapärast õigusruumi. Seda ei tohi keegi kontrollida.
•Võiks ütelda, et kantseliit on bürokraatide levitatav nakkushaigus. Kantseliit paneb inimesed rääkima bürokraatide keeles ja see bürokraatidele meeldib. Sest mida rohkem on kantseliiti, seda ühetaolisemalt ja hallimalt inimesed mõtlevad.
•Eesti keeleteadlased, kes on keele puhastamiseks kantseliidist koostanud „Ametniku soovitussõnastiku“ 1228 sõnaga, kirjeldavad kantseliidi levimisviise nii:
Järjest enam minetab ametlike kirjade ja teiste dokumentide sõnastus isikupära. Ühes kantseleis mõeldakse mingi uus kantseliitlik keelekonstruktsioon välja, teised kantseleid võtavad selle omaks ja asuvad levitama.
Rohke kantseliidikasutus hakkab teatud hetkel mõjuma ajupesuna: bürokraatlikke ametitekste tuleb Eestis lugeda ja kirjutada aina rohkem. Jälle ja jälle samu kantseliite kasutades võivad lõpuks keeletundlikumad inimesedki hakata uskuma, et nii ongi õige.
Paljud inimesed püüavad avalikult esinedes kasutada just kantseleikeelt, „ametlikke“ sõnu ja väljendeid, selle asemel et rääkida selgelt ja lihtsalt. Kantseliitlik sõnakasutus tundub „tähtsam”.
Kantseliiti kasutatakse ka sellepärast, et kardetakse näida rumal. Selle hirmuga võetakse kasutusele tühisõnad, liiased väljendid, et tekst mõjuks võimalikult keeruliselt ja „targalt“.
Mida näiteks liigitada kantseliidi hulka?
Sagedased tühisõnad on: teostama, toimuma, kuuluma, vajama, aset leidma.
Sagedased tarbetud sõnad: vastavalt sellele, alljärgnevalt, käesolevaga tõendan.
Ülearused kantseleikeelsed väljendid: eelmine, eelnev, järgmine, järgnev, viimati nimetatud.
Nugisõnalised üldlaiendid: praktiliselt, reeglina.
Liialdused võõrsõnadega: näiteks säästva arengu printsiibid, selle asemel, et ütelda säästva arengu põhimõtted; struktuuriüksus, selle asemel, et ütelda allüksus.
Väljend: läbi viima, mille tegelik tähendus on ‘läbi suruma’.
Sõna: käesolev, mis enamasti on nii tarbetu, et tasub lihtsalt ära jätta.
Ainsussõnade kasutamine mitmuses: arengud, tegevused.
•Mõned näited tekstidest. Kõigepealt teemal „eesti keele õpe”.
Eesti keele õppe küsimus on Eestis pidevalt olnud prioriteet, kuid ikka on selles vallas veel mitmeid vajakajäämisi.
Eesti keeles õppimise ja sealhulgas varase teise keele õppe peamiseks eesmärgiks on vene kodukeelega noorte konkurentsivõime tõstmine, hariduse kvaliteedi parandamine ja ühiskonna sidususe suurendamine.
Hoolimata sellest, et kõik ained on õppematerjalidega kaetud, on sealt raske leida sobivaid lahendusi eesti keelt teise keelena kõnelevatele õpilastele.
Ka õpetajaid peaks julgustama ja toetama kasutama individuaalseid ressursse, et ületada institutsionaalseid, ühiskondlikke ja regionaalseid barjääre.
Keeleõppeplaani tegevuste toetamise tingimusteks on õppija motivatsioon, aktiivne osalus, vastutus ja õpitulemuste saavutamisele orienteeritus.
Natuke ka tervishoiust. Need näited on pärit Riigikogu infotunnist.
Küsimus oli: Miks pannakse kinni arstipunktid? Rahvas on sellest väga haavatud.
Vastus: Soovitan tutvuda alles mõni nädal tagasi avaldatud iga-aastase uuringuga, kus inimeste hoiakuid ja suhtumisi Eesti arstiabisse on süsteemselt uuritud. Mul on hea meel tõdeda, et valdav enamik Eesti inimesi peab Eesti tervishoiuteenuste kvaliteeti heaks.
Aga väikeste nimistute puhul ei ole kaetud piisavalt rahastust, et tagada teenuse nõuetekohane osutamine, mistõttu nimistu ei ole majanduslikult jätkusuutlik.
Ajutised asendajad ei ole alati ja piisavas mahus suutnud tagada teenuse osutamise tingimusi ja üldarstiabiteenuse osutamisel on tekkinud kättesaadavuse ja kvaliteedi probleemid.
Küsimus: Mida teha, et Narva linnas inimesed normaalselt arstiabi saaks?
Ja vastus: Oleme Narva haiglaga pidanud tõsiseid läbirääkimisi ja palunud neil omalt poolt osaleda haiglavõrgu arengukava haiglana tervisekeskuste projekti ettevalmistamises, et koondada vähemasti teatud hulk perearste, kes Narvas toimivad, haigla juurde, et sidustatust parandada.
Lõpuks ka üks reklaamtekst, mille siht on ilmselt võita kliente:
Töötame igapäevaselt selle nimel, et pakkuda meie klientidele paremat teenust ning korrektne ja viisakas klienditeenindus on selle väga oluline osa. Võtame teie tagasiside arvesse ning vaatame viidatud puudused üle. Kindlasti on teie tagasiside ka edaspidi oodatud, et saaksime töötada meie teenuse järjepideva arendamisega ning paremate tingimuste pakkumisega.
Klientide rahulolu on meie iga projekti kõige olulisem väljund.
•Kutsume teid kõiki üles vältima nakkushaigust, mis salakavalalt üritab keele kaudu oma haaret laiendada kõikidesse elusfääridesse.
•Ärge laske kantseliidil matta rikast eesti keelt.
•Ärge harjuge kantseliidiga.
•Ärge häbenege end väljendada lihtsalt.
•Kontrollige üle oma interneti kodulehtede jms püsitekstide keel ja rookige kantseliit välja.
•Ärge leppige ametiasutustelt saadud puises keeles kirjadega, millest on raske aru saada, vaid küsige üle, mida tegelikult kirjutati. Vähemalt andke kirjutajatele märku, et nende keelekasutus risustab eesti keelt.
•Tehke seda eriti siis, kui suhtlete noorema põlve ametnikega. Paraku näitab elu, et tänapäeval saavad ametnikud liialdatud kantseliidikasutuse juba ülikoolist kaasa kui iseenesestmõistetava asja. Sellise õpetusega ei saa leppida.
•Nakkus on nii levinud ja nii sügavalt oma juuri me keelesse ajanud, et passiivne pealtvaatamine me keelt ja meid ennast ei aita.
•Ärge unustage, et kantseliidi iga tõrjumine või tõrjumiskatse on kaigas vohava ja meid oma kontrolli alla saada ihkava bürokraatia kodarates.
Vältigem nakkust! OÜ Kollased taskud
Salakaval nakkushaigus kantseliit
ETTE KANTUD RAPLAS KEELEPÄEVA PUHUL 13. MÄRTSIL 2016
•Räägin teile kantseliidihaigusest, mille vastu kutsume üles võitlema.
Kantseliiti on nimetatud ka bürokraatiaslängiks. See on kuiv, paberlik, tühisõnadest ja standardiks muutunud väljenditest tulvil igav keel, mis tormiliselt on vallutamas Eesti inimeste sõnakasutust.
Ametlikes tekstides kasutatavat kantseliiti leiab tänapäeval igalt poolt, nii ajalehtedest, sõnavõttudest kui ka igapäevasuhtlusest.
•Kantseliidi vohamist saaks nimetada nii-öelda keelehaiguseks, aga ta on märksa kangem haigus kui näiteks võõrsõnade või ingliskeelsete väljendite liigkasutus, kuna on seotud otseselt meie vabaduse määraga.
•Kantseliit on bürokraatide keel. Bürokraatia on aga vahend, süsteem, mille abil toimib riik. Bürokraatia on hea vaid teatud määrani. Tal on omadus paljuneda ja võimalusel hakata vohama, mis tähendab võimu ja kontrolli haaramist enda kätte. See tähendab tahtmist üles ehitada süsteeme, kus toimub ühetaoline, ennustatav ja kontrollitav tegevus - uued ametiasutused, uued eeskirjad-juhendid, uued direktiivid, mis üritavad reguleerida inimeste elu üha põhjalikumalt.
Vohav bürokraatia ei ole enam riigi pidamise abivahend, vaid süsteem, mille eesmärk ongi tugevdada oma võimu ja kahandada inimeste vabadust.
•Poliitikateadlane John Stuart Mill on öelnud: „Bürokraatial on alati kalduvus üle kasvada pedantokraatiaks, mis lõpuks lämmatab vabaduse.”
Ameerika sotsioloog Robert K. Merton ütleb: „Üleregulatsiooni üks tulemusi on sisseõpetatud saamatus. Bürokraadid on selles olukorras uhked oma kätetöö üle ja püüavad kaitsta seda igasuguste muutuste eest.” Näiteks: bürokraadid on uhked, et igal küünlal, mida Euroopa Liidus müüakse, on peal silt, kus õpetatud, kuidas küünlaga ringi käia, ja siltide olemasolu üle käib range kontroll.
Nii Ameerika Ühendriikides kui Euroopa Liidus on bürokraatia muutunud domineerivaks valitsuskultuuriks, mis on hakanud selgelt maha suruma kodanike kasvavat omavalitsemissoovi. Riigiteadlased ütlevad, et eurotsoonis saavutas bürokraatia absoluutse võimu 2012. aastal, mil loodi Euroopa Stabiilsusmehhanism. See on ametnike organisatsioon, mis asub väljaspool tavapärast õigusruumi. Seda ei tohi keegi kontrollida.
•Võiks ütelda, et kantseliit on bürokraatide levitatav nakkushaigus. Kantseliit paneb inimesed rääkima bürokraatide keeles ja see bürokraatidele meeldib. Sest mida rohkem on kantseliiti, seda ühetaolisemalt ja hallimalt inimesed mõtlevad.
•Eesti keeleteadlased, kes on keele puhastamiseks kantseliidist koostanud „Ametniku soovitussõnastiku“ 1228 sõnaga, kirjeldavad kantseliidi levimisviise nii:
Järjest enam minetab ametlike kirjade ja teiste dokumentide sõnastus isikupära. Ühes kantseleis mõeldakse mingi uus kantseliitlik keelekonstruktsioon välja, teised kantseleid võtavad selle omaks ja asuvad levitama.
Rohke kantseliidikasutus hakkab teatud hetkel mõjuma ajupesuna: bürokraatlikke ametitekste tuleb Eestis lugeda ja kirjutada aina rohkem. Jälle ja jälle samu kantseliite kasutades võivad lõpuks keeletundlikumad inimesedki hakata uskuma, et nii ongi õige.
Paljud inimesed püüavad avalikult esinedes kasutada just kantseleikeelt, „ametlikke“ sõnu ja väljendeid, selle asemel et rääkida selgelt ja lihtsalt. Kantseliitlik sõnakasutus tundub „tähtsam”.
Kantseliiti kasutatakse ka sellepärast, et kardetakse näida rumal. Selle hirmuga võetakse kasutusele tühisõnad, liiased väljendid, et tekst mõjuks võimalikult keeruliselt ja „targalt“.
Mida näiteks liigitada kantseliidi hulka?
Sagedased tühisõnad on: teostama, toimuma, kuuluma, vajama, aset leidma.
Sagedased tarbetud sõnad: vastavalt sellele, alljärgnevalt, käesolevaga tõendan.
Ülearused kantseleikeelsed väljendid: eelmine, eelnev, järgmine, järgnev, viimati nimetatud.
Nugisõnalised üldlaiendid: praktiliselt, reeglina.
Liialdused võõrsõnadega: näiteks säästva arengu printsiibid, selle asemel, et ütelda säästva arengu põhimõtted; struktuuriüksus, selle asemel, et ütelda allüksus.
Väljend: läbi viima, mille tegelik tähendus on ‘läbi suruma’.
Sõna: käesolev, mis enamasti on nii tarbetu, et tasub lihtsalt ära jätta.
Ainsussõnade kasutamine mitmuses: arengud, tegevused.
•Mõned näited tekstidest. Kõigepealt teemal „eesti keele õpe”.
Eesti keele õppe küsimus on Eestis pidevalt olnud prioriteet, kuid ikka on selles vallas veel mitmeid vajakajäämisi.
Eesti keeles õppimise ja sealhulgas varase teise keele õppe peamiseks eesmärgiks on vene kodukeelega noorte konkurentsivõime tõstmine, hariduse kvaliteedi parandamine ja ühiskonna sidususe suurendamine.
Hoolimata sellest, et kõik ained on õppematerjalidega kaetud, on sealt raske leida sobivaid lahendusi eesti keelt teise keelena kõnelevatele õpilastele.
Ka õpetajaid peaks julgustama ja toetama kasutama individuaalseid ressursse, et ületada institutsionaalseid, ühiskondlikke ja regionaalseid barjääre.
Keeleõppeplaani tegevuste toetamise tingimusteks on õppija motivatsioon, aktiivne osalus, vastutus ja õpitulemuste saavutamisele orienteeritus.
Natuke ka tervishoiust. Need näited on pärit Riigikogu infotunnist.
Küsimus oli: Miks pannakse kinni arstipunktid? Rahvas on sellest väga haavatud.
Vastus: Soovitan tutvuda alles mõni nädal tagasi avaldatud iga-aastase uuringuga, kus inimeste hoiakuid ja suhtumisi Eesti arstiabisse on süsteemselt uuritud. Mul on hea meel tõdeda, et valdav enamik Eesti inimesi peab Eesti tervishoiuteenuste kvaliteeti heaks.
Aga väikeste nimistute puhul ei ole kaetud piisavalt rahastust, et tagada teenuse nõuetekohane osutamine, mistõttu nimistu ei ole majanduslikult jätkusuutlik.
Ajutised asendajad ei ole alati ja piisavas mahus suutnud tagada teenuse osutamise tingimusi ja üldarstiabiteenuse osutamisel on tekkinud kättesaadavuse ja kvaliteedi probleemid.
Küsimus: Mida teha, et Narva linnas inimesed normaalselt arstiabi saaks?
Ja vastus: Oleme Narva haiglaga pidanud tõsiseid läbirääkimisi ja palunud neil omalt poolt osaleda haiglavõrgu arengukava haiglana tervisekeskuste projekti ettevalmistamises, et koondada vähemasti teatud hulk perearste, kes Narvas toimivad, haigla juurde, et sidustatust parandada.
Lõpuks ka üks reklaamtekst, mille siht on ilmselt võita kliente:
Töötame igapäevaselt selle nimel, et pakkuda meie klientidele paremat teenust ning korrektne ja viisakas klienditeenindus on selle väga oluline osa. Võtame teie tagasiside arvesse ning vaatame viidatud puudused üle. Kindlasti on teie tagasiside ka edaspidi oodatud, et saaksime töötada meie teenuse järjepideva arendamisega ning paremate tingimuste pakkumisega.
Klientide rahulolu on meie iga projekti kõige olulisem väljund.
•Kutsume teid kõiki üles vältima nakkushaigust, mis salakavalalt üritab keele kaudu oma haaret laiendada kõikidesse elusfääridesse.
•Ärge laske kantseliidil matta rikast eesti keelt.
•Ärge harjuge kantseliidiga.
•Ärge häbenege end väljendada lihtsalt.
•Kontrollige üle oma interneti kodulehtede jms püsitekstide keel ja rookige kantseliit välja.
•Ärge leppige ametiasutustelt saadud puises keeles kirjadega, millest on raske aru saada, vaid küsige üle, mida tegelikult kirjutati. Vähemalt andke kirjutajatele märku, et nende keelekasutus risustab eesti keelt.
•Tehke seda eriti siis, kui suhtlete noorema põlve ametnikega. Paraku näitab elu, et tänapäeval saavad ametnikud liialdatud kantseliidikasutuse juba ülikoolist kaasa kui iseenesestmõistetava asja. Sellise õpetusega ei saa leppida.
•Nakkus on nii levinud ja nii sügavalt oma juuri me keelesse ajanud, et passiivne pealtvaatamine me keelt ja meid ennast ei aita.
•Ärge unustage, et kantseliidi iga tõrjumine või tõrjumiskatse on kaigas vohava ja meid oma kontrolli alla saada ihkava bürokraatia kodarates.
Lisa kommentaar
Kommentaarid puuduvad