LÄÄTS. Läätsekasvatus algas seemne otsimisega. Ei õnnestunud Eestist seda leida, mistõttu tuli katsetama hakata. Nii saigi 2015. aastal põllule külvatud toidupoest ostetud eri päritolu lääts, et sügisel vaadata, milline neist Eesti oludes kõige paremini kasvab.
Piltidel: lääts juunis 2015; mesilased tolmeldavad läätse (9. august); kaunad olemas (24. august).
2016. aasta. Uus külv. Üks lapp on külvatud oma segaseemnest. Osa 2015. aasta saagist läks aia taha, kuna saak ei kuivanud ära piisavalt ja käsitsi ei olnud võimalik korralikult tera lahti peksta. Tänavu käib väikese peksumasina otsimine. Ja külv algas märksa varem, 23. aprillist.
Katsena oli väike lapp läätsest põhu all. Kuna kevadel oli pikk kuivaperiood, õigustas see end täielikult - põhuta lääts, mis kasvuajal ei saa piisavalt niiskust, jääb ebaühtlaseks ja umbrohi võtab võimust.
2017. aasta. Läätsekülv 7. aprillil ja kogu põld põhu all. Sügisel plaan katse korras maha panna eelmisel aastal hangitud, Kanada päritolu ja Eestis ilmselt ennenägematu talilääts.


JAANIRUKIS.
Vana soomeugrilaste alepõllukultuur. Seeme saadud Annika Michelsonilt, kes paljundab seda Kiltsis. Tema soovituste põhjal on meie rukis külvatud (et tõkestada umbrohtu) koos teise kultuuriga, katseliselt nii koos ristikuga, murulauguga kui ka hernega.
Piltidel: seemned ja jaanirukki põlluosa vahetult pärast jaanipäevast külvi;  jaanirukis 2015. aasta 9. juulil ja 8. augustil (kasvab koos hernega), 9. augustil (kasvab koos ristikuga), kasv 27. augustiks.
2016. aasta kevadel. Talvel "äestasid" jaanirukist päris palju halljänesed ja metskitsed. Osa taimedest vindub, osa näitab päris head kasvu. Kui läheb hästi, võib sügiseks olla 33 rukkipõõsast (õieti puhmast).
Suve lõpp. Küpses 33 puhmast, kuigi juuli alguses sai rukis tugevast tuulest räsida. Osa puhmastest tõusis püsti, osa jäi upakile, ühele tuli panna ka tugi. Koristus oli 18. augustil.  Rukis kasvatas ka sama aasta võrseid, millel pead otsas. Need jäid põllule oma aega ootama. Jaanirukis on meeldinud nurmkanadele, vähesel määral söödi teri (terve pea ära murtud).
Kuna kogus on siiski suhteliselt väike, käib terade eraldamine sel aastal käsitsi. Lisatud on sellest hooajast viis pilti.
2017. aasta. Seemne külv veidi suuremale pinnale.


MEETAIMED. Käsitsi külvatud keerispea ja nõiahammas.
Keerispea käsitsikülvi katselapp hakkas varem õitsema, juuli lõpuks oli kogu keerispeapõld nagu suur õiemeri. Mesilasi, kimalasi ja muid putukaid täis. Augusti lõpus paistsid pigem seemned, kuid õitel ikka palju lendajaid.
2016 käis katsetus, kuidas läheb keerispea isekülvil. 2017. aastal uus külv.
Nõiahammas kasvas 2015 aeglaselt. Augusti alguses esimesed õied. Mingil põhjusel külastasid mesilased nõiahammast hoopis vähem kui keerispead. 2016 nõiahammas kasvas isekülviga.
Ristik on põllupeenrakultuuriks. Kahkjaspunast ristikut on vaid mõned taimed, pole teadlikult külvatud, vaid põllule sattunud ilmselt koos valge ristiku seemnega.

TUBAKAS. Natuke ka profülaktika mõttes istutatud, ettekasvatatud taimed. Et keset põldu oleks üks ala, mis lõhnab nii, et kõigile putukatele ei meeldi. Pildid on 2015. aastast. Kolmas ja neljas pilt 9. augustil on ajast, mil tubaka lehed hakkasid ilmet võtma. Õis 24. augustist ja 27. augustist. Õitel käivad ka mesilased.
2016. aastal oli kasvatamisel väikesel määral mahorkataimi.
2017. aastal on jälle suurem pind virgiinia tubaka all.

PÄEVALILL. Ettekasvatatud taimed siin ja seal. Istutatud eelkõige "iluks" ja putukatele-lindudele.

MAITSE- JA RAVIMTAIMED. Lisavad kultuuride mitmekesisust, võimaldavad kasutuskatsetusi ja mõningal määral mõeldud ka turustamiseks.
Teekummel.
Apteegitill.
Rukkilill.
Aed-liivatee.
Piparmünt.
Basiilik.
Majoraan.
Mädarõigas.
Maapirn.
Koirohi.

KÖÖGIVILJAD. Mitmekesisuse mõttes, kasutuseks, mõningal määral turustamiseks.