N-Ö SUURED LOOMAD. Arvatavasti oli halljänese käik me põllule 2015. aasta kevadel seotud jänesepojaga, keda pärast seda põllul ja aias aeg-ajalt vudimas sai näha. Sama kordus 2016. aasta kevadel. Kesksuvel jäi jänes maanteel auto alla. Jänesepoeg sattus naabri aias koera kätte ja sai ka otsa.
2016/2017 talvel taas põllul jänesejäljed.
    Põllu ja maantee vahelises puisturibas kas elab või on peatunud kährikkoer (nähtud kaugelt, liikumist on tunnistanud põllul nähtud jäljed). Üle põllu on käinud metssiga. 2016. aastal lisandus kindlate liikide hulka rebane, kes käib me põllul hiiri püüdmas. Metskitsed liiguvad alal terve talve ja sokku on läheduses näha keset suve, kui kitsedel jooksuaeg. Soku nn märkimispuuks on saanud nüüdseks mitu väikest lehist, kes istutatud maantee ja põllu piirialale.
   2017. aasta kevad: põllu kaugeimasse nurka pandud maapirnis käib mügri. Peale selle keegi, kes kaevab pealtpoolt. Kindlalt pole seda maapirnihuvilist tuvastatud, kuid pärast konsulteerimist Tiit Randveeruga saab oletada, et see tegutseja võib olla mäger.
    Põllul elab arusisalik ja jaanirukkiga koos kasvatatavas ristikus (tihe ristikuvaip, milles ilmselt säilib tavapärasest rohkem niiskust) on liikunud rohukonn. Sisaliku meelispaigad on ka kompostihunnik ja põhurull.
   Meil liigub ka mitut sorti närilisi ja olemas on karihiired.
   2017. aasta juulis sai esimest korda fikseeritud rästiku olemasolu. Nende põhilised elupaigad jäävad meist üle maantee rohumaadele.

LINNUD. 2015. aastal pesitses me aia taga esimest aastat nurmkana. Pesakond jäi liikuma lähikonna põldudele ja 15. augustil 2015 nägime esimest korda neid taas ka oma põllul toitumas. Järgmine nägemine oli 17. augustil. Mis näitab, et esimene kohtumine ei olnud juhuslik. Talvel käidi põllul läätsepõhuga rõugu all. 2016. aastal kõik kordus. 2017 pesitsemist ei olnud.
   Me põllulinnud on ka valge-toonekured. Pesa asub naabertalu õuel. Esimesel kurepildil on aeg (9.aug. 2015), mil vanalinnud koos kahe pojaga me põllu kõrval (ühistu lutsernipõld, mis hiljuti niidetud) toitumas käisid.
   Tavapärased meie põllul toitujad on olnud linavästrikud, põldvarblased, suitsupääsukesed (suitsupääsukese pojad käivad lausa kambas peenral), ka talvikesed, viimastel aastatel põllu kõrval kõrgete vahtrate otsas pesitsevad hallrästad. 2017. aasta kevadel hakkasid põllul käima ka punarinnad, kes aga ilmselt olid jaheda kevade tõttu meile pikemalt peatuma jäänud rändajad (aias pesitseb ka n-ö oma punarind).
   Tähtis põllulind on veel vares, kes pesitseb naabri ja meie piiril suure kuuse otsas, mõnel aastal pole vanalindudel selle vastu midagi, et nende värskelt lennuvõimestunud pojad kõõluvad päevad läbi meie põllul ja aias. 
   Kord käis ka väike-kirjurähn (vt neljandal pildil) taimede tugedeks olevaid kaikaid ja aiaposte revideerimas. Arvatavalt noorlind.

PUTUKAD JA TEISED VÄIKESED ELUKAD. Valik pilte: koonlane, ankurtriinud, õnnetriinu, viistäpp-lepatriinu arbuusil, harilik lauluritsikas päevalillelehel, kahevärviline rohutirts. (Teistel piltidel on liiginimi pildile kirjutatud.)
Me põlluputukad (ja muud elukad, sest nt tuhatjalgseid või ämblikke putukate sekka ei loeta) on loomulikult mitut liiki jooksiklased, ämblikud, liblikad, kärbsed, mesilased ja kimalased jt.

Loomulikult elavad me põllul hulkjalgsed, vihmaussid, limused.